Mis on kolmandajärgulised värvid? Kuus tooni ja kuidas neid segada

Kolmandajärgulised värvid on kuus vahetooni, mis tekivad, kui segada põhivärv selle kõrval värviringil asuva teisejärgulise värviga. Need on punakasoranž, kollakasoranž, kollakasroheline, sinakasroheline, sinakasvioletne ja punakasvioletne.
See on lühike vastus. Kasulikum on teada, miks need kuus tooni maalimisel tähtsad on. Enamik päikeseloojangu, sügispuu või türkiissinise mere värve on kolmandajärgulised või nende toonid. Kui õpid neid märkama, segad ja sulatad värve paremini ning lõpetad numbrite järgi maalimise lõuendi vähemate üllatustega.
Peamised järeldused
- Kolmandajärguline värv on üks põhivärv pluss selle naabruses olev teisejärguline värv, mis annab 12-osalisel värviringil kuus kolmandajärgulist värvi.
- Põhivärv nimetatakse kokkuleppeliselt esimesena: punakasoranž, mitte oranžikaspunane.
- Tugevad pigmendid suruvad nõrgemad alla, seega lisa tumedamat värvi väikeste kogustena. Golden Artist Colors segab erkrohelise 1 osast ftaloroheliseks ja 9 osast kollasest.
- Põhivärvi segamine ringi vastaskülje teisejärgulise värviga annab pruuni või halli, mitte kolmandajärgulise värvi.
- Komplektid numbrite järgi maalimiseks on kolmandajärgulised toonid juba valmis segatud, seega pead oskama neid eristada, mitte segada.
Mis on kolmandajärgulised värvid?
Kolmandajärgulised värvid asuvad traditsioonilise punase, kollase ja sinise värviringi kolmandal astmel. Esimene aste on kolm põhivärvi: punane, kollane ja sinine. Kui segad kaks põhivärvi, saad teisejärgulise värvi, näiteks oranži, rohelise või violetse.
Kui segad põhivärvi selle kõrval asuva teisejärgulise värviga, jõuad nende kahe vahepeale. See vahepealne toon ongi kolmandajärguline värv. Kuna igal põhivärvil on kaks naabruses olevat teisejärgulist värvi, annavad kolm põhivärvi täpselt kuus kolmandajärgulist värvi.
Neid nimetatakse ka vahevärvideks. Idee on sama, nimi lihtsalt teine, ja mõlemad terminid esinevad kunstiõpikutes.
Millised on kuus kolmandajärgulist värvi?
Disainerid tunnevad neid sageli igapäevaste nimedega. New Yorgi Linnaülikooli disainikursus loetleb kolmandajärguliste värvidena näiteks merevaiguvärvi, magenta, sinakasrohelise (teal), chartreuse'i ja vermiljoni (CUNY City Tech OpenLab). Siin on kõik kuus koos sellega, mida igaühe jaoks segatakse ja kus sa neid kohtad.
| Kolmandajärguline värv | Segu | Muud nimetused | Kus sa seda näed |
|---|---|---|---|
| Kollakasoranž | Kollane + oranž | Merevaik, saialill | Päevalille kroonlehed, küünlavalgus, kuldne tund |
| Punakasoranž | Punane + oranž | Vermiljon, põlenud oranž | Sügisesed vahtrad, päikeseloojangud, rooste |
| Punakasvioletne | Punane + violetne | Magenta, ploom | Pojengid, marjad, hämarduvad taevad |
| Sinakasvioletne | Sinine + violetne | Indigo, vinka | Öötaevas, lavendel, varjud lumel |
| Sinakasroheline | Sinine + roheline | Teal, türkiis | Troopiline vesi, paabulinnu sulestik |
| Kollakasroheline | Kollane + roheline | Chartreuse, laim | Kevadlehed, noor rohi, päikeses hõõguv sammal |
Pane tähele nimetamisreeglit. Põhivärv tuleb alati esimesena, seega on see kollane-roheline ja mitte roheline-kollane. See on pigem kokkulepe kui seadus, kuid just seda järgivad õpetajad ja värvikaardid.
Kus asuvad kolmandajärgulised värvid värviringil?
12-osalisel ringil kordub värvide muster: põhivärv, kolmandajärguline, teisejärguline, kolmandajärguline. Iga kolmandajärguline värv asub otse oma kahe lähtevärvi vahel. Seetõttu näeb ring nii sujuv välja: kolmandajärgulised värvid on sammud, mis ühendavad suuremad hüpped.
Ring selgitab ka ühte levinud viga. Punane ja roheline ei ole naabrid, vaid asuvad vastakuti komplementaarvärvidena. Golden Artist Colors märgib, et ringi vastaskülgedel asuvate komplementaarvärvide segamine annab musta või halli (Golden Artist Colors, Color Mixing Guide). Seega annavad punane ja roheline koos mudase tooni, mitte kolmandajärgulist värvi.
Tasub teada ka vanemat definitsiooni. Mõni värviteooria nimetab kolmandajärguliseks kahe teisejärgulise värvi segu. Näiteks oranž pluss roheline annab tuhmi oliivitooni. Need segud sisaldavad kõiki kolme põhivärvi, mistõttu tulevad need välja mullaste pruunide ja kriitkivihallidena, mitte erksate toonidena.
Kuidas segada kolmandajärgulisi värve akrüülvärviga?

Alusta heledama värviga ja lisa tumedamat järk-järgult. Pigmendid ei ole ühtlaselt tugevad ning veidi tumedat värvi läheb kaugele.
Numbrid näitavad seda hästi. Golden'i segamisjuhend teeb erkrohelise 1 osast ftaloroheliseks ja 9 osast kollasest (Golden Artist Colors). Selle hele punane on 1 osa magentat ja 5 osa kollast. Kui valaksid sisse võrdsed kogused, võtaks tumedam pigment segu üle.
Lihtne meetod iga kolmandajärgulise värvi jaoks
- Pigista välja heledam lähtevärv (kollane või punakasoranži puhul oranž).
- Lisa herneterasuurune tilk tumedamat lähtevärvi ja sega korralikult läbi, enne kui hindad.
- Tee proovitoon jääkpaberile ja lase kuivada, sest akrüülvärvid võivad kuivades veidi muutuda.
- Korrigeeri väikeste sammudega, kuni toon asub täpselt kahe lähtevärvi keskel.
Miks sinu põhivärvid tulemust muudavad
See, millisest punasest, kollasest ja sinisest alustad, loeb rohkem, kui arvatakse. Golden ütleb, et valitud põhivärvid „võivad teisejärgulist segu dramaatiliselt muuta" (Golden Artist Colors). See kandub otse edasi kolmandajärgulistesse värvidesse. Näiteks roheka kallakuga külm sinine annab puhtama sinakasrohelise kui violetja kallakuga soe sinine.
Kui tahad harjutada, sega oma värviring. Põhiline akrüülvärvide komplekt, kus on iga liiki põhivärv, on piisav, et segada kõik kuus kolmandajärgulist värvi pappkaardile.
Millistel kuulsatel maalidel on kasutatud kolmandajärgulisi värve?
Vaata täpsemalt peaaegu iga maastikku või natüürmorti ja märkad, et kolmandajärgulised värvid teevad põhitöö. Puhtaid põhivärve kasutatakse sageli napilt, aktsentidena.
Van Goghi „Päevalilled" on klassikaline näide. Ta maalis Arles'is aastatel 1888 ja 1889 viis suurt lõuendit vaasis olevate päevalilledega. Ta kasutas kolme kollast tooni „ja mitte midagi muud" (Van Goghi muuseum). Need kollased libisevad kroonlehtedel kollakasoranži ja vartel kollakasrohelise poole.
Tema öötaevad töötavad ringi teisel poolel: sinakasvioletne ja sinakasroheline keerlevad kollaste tähtede vastu. Kui tahad neid ise maalida, jagavad meie Van Goghi numbrite järgi maalimise komplektid need lõigud nummerdatud aladeks.
Sügisesed vaated on lihtsaim koht, kus igapäevaelus kolmandajärgulisi värve märgata. Punakasoranžid vahtrad, kollakasoranžid kased ja suve kollakasrohelised jäänused on põhjus, miks sügisesed numbrite järgi maalimise motiivid sisaldavad nii palju sooje ja lähedasi toone.
Kuidas töötavad kolmandajärgulised värvid komplektis numbrite järgi maalimiseks?

Komplektis on segamine sinu eest tehtud. Iga pott on valmis värv ning paljud neist on kolmandajärgulised värvid või nende heledamad ja tumedamad toonid. Meie algajate komplektides on tavaliselt umbes 24 värvi, kesktaseme komplektides umbes 36 ja edasijõudnute komplektides 48 või rohkem.
Siin nihkub oskus segamiselt nägemisele. Punakasoranži ja oranži poti värv võib kaane peal tunduda peaaegu identne, kuid lõuendil on vahe selgelt näha. Meie juhend teemal sarnaste toonide eristamine selgitab proovitooni testi, mis küsimuse lahendab.
Kolmandajärgulised värvid teevad ka sulatamise lihtsamaks. Pehme päikeseloojang liigub kollasest kollakasoranžiks, oranžiks, punakasoranžiks ja punaseks. Iga samm on lühike hüpe, seega on piiride õrn üleminek andestav. Meie näpunäited värvide sulatamiseks numbrite järgi maalimisel näitavad, kuidas neid servi pehmendada.
Näitame enne tellimist ka värvide eelvaadet, et saaksid näha motiivi paletti enne, kui ükski pott kohale jõuab. Meie kõrge kattuvusega värv aitab heledal kolmandajärgulisel värvil, näiteks kollakasrohelisel, katta all olevad trükitud numbrid. Kas soovid lõuendit, mis on täis vahetoone? Vaata meie komplekte numbrite järgi maalimiseks täiskasvanutele ja vali motiiv, kus on rohkesti päikeseloojanguid või lehestikku.
Kiire harjutus sinu järgmise komplektiga
Enne maalimist seisa potid värviringi järjekorda. Leia kõigepealt põhivärvid, siis teisejärgulised ja pane kolmandajärgulised nende vahele. See võtab viis minutit ning sa ei haara enam kunagi valet oranži.
Korduma kippuvad küsimused
Traditsioonilisel 12-osalisel värviringil on kuus kolmandajärgulist värvi: punakasoranž, kollakasoranž, kollakasroheline, sinakasroheline, sinakasvioletne ja punakasvioletne. Igaüks neist segab põhivärvi selle naabruses oleva teisejärgulise värviga. Kolme põhivärvi ja kolme teisejärgulise värviga on ringil kokku 12 värvi ning pooled neist on kolmandajärgulised.
Standardse definitsiooni järgi mitte. Pruun tekib komplementaarvärvide või kõigi kolme põhivärvi segamisel, mis vähendab küllastust. Golden Artist Colors märgib, et ringi vastaskülgedel asuvate komplementaarvärvide segamine annab musta või halli (Golden). Vanema definitsiooni järgi annab kahe teisejärgulise värvi segamine samuti kolmandajärgulisi pruune, näiteks punakaspruuni ja oliivi.
Ei. Roosa on punase heledam toon, mis tekib valge lisamisel, seega ei ole see 12-osalisel ringil omaette värvitoonina. Lillaka kallakuga roosa on punakasvioletse heledam toon ja punakasvioletne on kolmandajärguline värv. Valge muudab värvi heledust, mitte seda, millisesse värvitoonide perekonda see kuulub.
Teisejärguline värv segab kaks põhivärvi: oranž, roheline või violetne. Kolmandajärguline värv segab ühe põhivärvi ühe naabruses oleva teisejärgulise värviga, seega asub see nende vahepeal. Standardsel ringil on kolm teisejärgulist ja kuus kolmandajärgulist värvi ning kolmandajärgulised täidavad lüngad, mis teevad ringi sujuva väljanägemisega.
Hakka märkama vahepealseid värve
Kolmandajärgulisi värve on lihtne defineerida ja lõputult kasulik tunda. Kuus tooni, üks reegel: põhivärv pluss selle naaber. Kui need on selged, hakkavad sügislehed, türkiissinised mered ja Van Goghi kollased rohkem mõtet andma ning sinu järgmine lõuend saab valmis vähema ennustamisega.




